Viljandimaa lasteaednikud on lastega kokkamise usku

Õppeaasta on Toidukooli tegijatele olnud toimekas. Praktikute kohtumised on toimunud kahel korral: detsembris Kõpu Lasteaias ning juunis Viljandis. Toidukooli retseptikogu on saanud täiendust ja veebikogukonnas on kogemuste jagamine muutunud aktiivseks.  Sissejuhatav koolitus toimuse esimest korda lasteaia kõige pisematele tegelejatele. Sissejuhataval koolitusel osales 19 juhendajat 8st Viljandimaa lasteaiast.

Toidukool on Viljandi Tervist Edendavate Lasteaedade aktiivi ideest  välja arenenud programm lasteaedadele. Toidukooli eesmärk on õpetada eelkooliealistele lastele tervisliku toitumise põhimõtteid ja lihtsamaid söögitegemise oskusi. Tegemist  on olulise tegevusega tervisedenduse vaates,  kuna laste kaasamine toiduvalmistamisesse suurendab nende huvi tervisliku toidu vastu, toetab tervislike toitumisharjumuste kujunemist, innustab proovima uusi maitseid ning kasvatab laste enesekindlust.

Toidukool algab igal aastal jaanuaris ja kestab maini. Lasteaedades viiakse kaks korda kuus, kokku kümnel korral läbi Toidukooli tegevusi. Kokandustegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, kes on läbinud sissejuhatava koolituse. Neile on toeks tegevuste näidiskava ning kogemusi jagatakse kinnises Facebooki grupis. Programm toimub koostöös lapsevanematega.

2020/2021 osalesid sissejuhataval koolitusel viie Viljandimaa lasteaia õpetajad
2021/2022 osales 17 juhendajat 10st lasteaiast
2024/2025 osales 19 juhendajat 11st lasteaiast
2025/2026 osales 19 juhendajat 8st lasteaiast

Aastate jooksul on kujunenud tugev praktikute kogukond. Kogemusi ja ideid jagatakse nii veebis kui ka kohtumistel, kus saab üksteiselt inspiratsiooni ja uusi mõtteid.

Uuel õppeaastal jätkub Toidukool kindlasti. Kui soovid osaleda Toidukooli sissejuhataval koolitusel, anna oma huvist märku aadressil kristi.kiiman@viljandimaa.ee. Sissejuhatav koolitus toimub novembris või detsembris 2026.

Tervisedenduse juubeliaasta puhul istutati Viljandisse Uueveski orgu tammepuu 

Paikkondlik tervisedendus tähistas 2025. aastal oma 30. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul kinkis Sotsiaalministeerium igale Eesti maakonnale tamme, mis sümboliseerib elujõudu, tugevust ja kestvust – väärtusi, mis kannavad ka tervisedenduse põhimõtteid. 

Viljandimaa tamm istutati laupäeval, 30. mail Viljandis Uueveski orgu. Puu tähistab kolme aastakümne pikkust tervisedenduse tegevust maakonnas ning jääb kandma sõnumit kogukonna heaolu ja tervise hoidmise vajalikkusest.  

Puu istutamine sümboliseerib järjepidevust ja tulevikku suunatud koostööd, mille eesmärk on toetada inimeste tervist ja elukvaliteeti ka järgmiste põlvkondade jaoks. Viljandimaa jaoks on see sümboolne kingitus ühtlasi tunnustus inimestele, kes igapäevaselt panustavad kogukonna tervise edendamisse. 

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Alar Karu sõnul on Viljandimaal tervisedendusega tegeletud pikka aega ning alates 2018. aastast on valdkonda koordineerinud Viljandimaa Omavalituste Liit.    

“Liidus on töötanud rahvatervise nõunik, kelle ülesanneteks on olnud  tervise- ja heaoluprofiili koostamine ja selles kokku lepitud tegevuste elluviimise toetamine, rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ning nende töö korraldamine. Alates 2023. aasta lõpust  töötab Viljandimaa Omavalituste Liidus lisaks  haridusasutuste tervisenõunik, kelle ülesandeks on tervisedenduse valdkonna juhtimine haridusasutuste suunal. Käesoleva aasta maist on rahvatervise nõuniku tööülesanded ühendatud tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimumist toetava TERVIKu võrgustiku juhi tööülesannetega,” ütles Karu, “Täname kõiki valdkonna spetsialiste ja koostööpartnereid  panuse eest Viljandimaa inimeste tervise ja heaolu edendamisse!” 

Tamme istutamise sündmusel rääkis tervisedendaja Elo Paap tervisedenduse algusaegadest Viljandimaal ning selle valdkonna arengust viimase 30 aasta jooksul. Haridusasutuste tervisenõunik Kristi Kiiman tutvustas põgusalt haridusasutuste suunas tehtavat ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Kaupo Kase tervisedenduse tulevikust. Sõna said Viljandimaa esimene tervisedendaja Urve Tõnisson, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu pikaaegne tegevdirektor Mati Toomsalu, valla ja linnajuhid ning Viljandi haigla TERVIKu võrgustiku juht Merit Laan rääkis tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni toetava TERVIKu projekti plaanidest.  

Sündmusele olid kutsutud vallajuhid, endised maakonna terviseedendajad, aasta terviseedendaja tiitli laureaadid läbi aastate ning maakonna tervisenõukogu ja heaolu töörühma endised ja praegused liikmed. 

Uus ühine keel perede ja koolide, lasteaedade koostööks

Viljandimaal toimusid Räägime Lastest koolitusgrupid

Viljandimaal on viimase kahe aasta jooksul toimunud neli Räägime Lastest lähenemise koolitusgruppi, millest on osa võtnud tugispetsialistid, õpetajad, ning teised laste ja perede heaoluga tegelevad spetsialistid. Koolitused on toonud piirkonda uue ja koostöise viisi, kuidas toetada lapsi ja peresid juba varakult – enne, kui väikestest muredest kujunevad suuremad raskused.

Räägime Lastest on vaimse tervise raskusi ennetav, tõenduspõhine lähenemine. Tegemist ei ole programmiga, vaid praktilise tööriista ja vestlusviisiga, mida spetsialistid saavad oma igapäevatöös kasutada. Selle abil luuakse koostöösild lapsevanema ja haridusasutuse või spetsialisti vahel, et lapse ümber olevad täiskasvanud mõistaksid üksteist ning tegutseksid koos lapse heaolu nimel.

Lähenemise keskmes on rahulik ja hinnanguvaba vestlus õpetaja või tugispetsialisti ning lapsevanema vahel. Vestlusel räägitakse lapse igapäevaelust ja arengust, peresuhetest ja kodusest keskkonnast, õppimisest, lapse meeleolust ja emotsionaalsest heaolust ning sotsiaalsetest suhetest. Oluline on, et tähelepanu ei ole ainult muredel, vaid ka sellel, mis lapsel ja perel juba hästi toimib. See loob usaldust ja aitab alustada koostööd enne, kui probleemid süvenevad.

Koolitusi viis läbi Peaasi.ee koolitaja ning Viljandi Perepesa juhataja Karin Kiilaspä, kelle sõnul aitab Räägime Lastest lähenemine näha last ja peret tervikuna. „Kui võtta aeg rahulikuks ja struktureeritud vestluseks, saab märgata nii lapse tugevusi kui ka neid kohti, kus ta võib vajada rohkem tuge. Sageli leiavad pered ise väikesed, kuid olulised sammud, mis aitavad last toetada,“ selgitas Kiilaspä.

Koolituste praktilises osas harjutati, kuidas vestluste abil kaardistada lapse igapäevaelu, märgata tugevusi ja võimalikke riskikohti ning leppida kokku konkreetsed sammud lapse toetamiseks. Süüdlaste otsimise asemel keskendutakse sellele, mida saab teha edasi – koos. Räägime Lastest aitab õpetajal ja vanemal näha teineteist partnerina, kes jagavad vastutust lapse heaolu eest.

Osalejad tõid välja, et vestlused kulgesid rahulikult ja loomulikult ning aitasid hoida selget fookust. Mitmed jagasid, et said vestluste kaudu perede kohta rohkem teadmisi, mis toetavad ka igapäevast tööd lastega. Eriti väärtuslikuks peeti tugevustele keskendumist, mis on vanematele jõustav ja tasakaalustab olukordi, kus tähelepanu kipub sageli jääma ainult lapse keerulisemale käitumisele.

Ühe lasteaiaõpetaja kogemus ilmestas hästi lähenemise praktilist väärtust. Praktika raames pidi ta läbi viima kaks vestlust, kuid oli neid teinud juba viis ja plaanis järgmisi. Küsimusele, miks ta neid nii palju teeb, vastas ta: „Vanemate tagasiside on nii positiivne, neile väga meeldis, mulle meeldis – miks siis mitte teha.“

Räägime Lastest lähenemise mõju on uuritud ka rahvusvaheliselt ning tulemused näitavad, et selline ennetav ja koostöine lähenemine aitab vähendada vaimse tervise raskuste kujunemist. Kui lapse vajadustest, tugevustest ja toetusvõimalustest räägitakse koos ja avatult, jõuab abi varem kohale ning nii lapsed kui ka täiskasvanud tunnevad end kindlamalt.

Peaasi.ee laste ja perede heaolu suuna juhi Triin Raudseppa sõnul on oluline, et lapse toetamine ei jääks ühe inimese kanda. „Hea koostöö ei pea tähendama suurt lisatööd – sageli piisab ühest teadlikust vestlusest. Kui vanemad, õpetajad ja tugispetsialistid tegutsevad koos, tekib päriselt toimiv tugivõrgustik, kus vastutus on jagatud ja sammud on selged,“ ütles Raudsepp.

Koolituste korraldamist Viljandimaal toetas haridusasutuste tervisedendaja Kristi Kiiman. Tema sõnul on piirkonnas tehtud oluline samm koostöö suunas: „Viimase kahe aasta jooksul on Viljandimaal selle lähenemisega saanud tuttavaks juba ligi 70 pühendunud spetsialisti. See on suur samm hoolivama ja teadlikuma koostöö suunas laste ja perede toetamisel.“

Koolitused on loonud aluse ühise keele tekkeks, mis aitab spetsialistidel ja peredel paremini koostööd teha. Samas nähakse, et järgmine oluline samm on mõelda, kuidas lähenemist järjepidevalt kasutada ja siduda see igapäevase tööga.

Räägime Lastest koolitus andis osalejatele ühise keele ja selge tööriista, mis aitab varakult märgata, rahulikult rääkida ja teadlikult koos tegutseda. Kui lapse ümber olevad täiskasvanud oskavad sama kaarti lugeda, saab lapse turvaline teekond alguse juba esimesest vestlusest.

Mis on Räägime Lastest?

  • tõenduspõhine, vaimse tervise raskusi ennetav lähenemine
  • praktiline tööriist (mitte programm), mida saab kasutada igapäevatöös
  • struktureeritud vestlus lapsevanema ja spetsialisti või õpetaja vahel
  • sobib haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele inimestele
  • mõeldud kõigile peredele, kus kasvab 0–18-aastane laps

Vestluse eesmärk on mõista, kuidas lapsel läheb, ja leida koos viise, kuidas teda toetada.

👉 Räägime Lastest lähenemise tutvustus – sissejuhatav e-kursus
👉 Rohkem infot

Triin Raudsepp

Peaasjad MTÜ

Laste ja perede heaolu suunajuht